„Kosmos 68“ esilinastus Tartus koos bändiga

Mis siis, et oli nõukaaeg, Eestis olid ka kuuekümnendad. Ja tuleval esmaspäeval on jälle: ainult selleks õhtuks tuleb Athena kinosaali lavale kokku Urmas Andersoni eestvedamisel 12-liikmeline bänd vanadest tegijatest. Muusikud mängivad Eestis 60-ndatel esitatud lugusid, et luua samasugune õhkkond, mis oli filmis kajastatava ajastu kontsertitel. Enne kontsertit vaatame Eesti rockmuusika ajaloost dokkfilmi "Kosmos 68". Filmist tulevad juttu puhuma filmi režisöör Peeter Brambat, keskne tegelane Aleksander Müller ja produtsent Margus Õunapuu. Kui Sa ei tea, milline Aleksander Müller välja näeb, siis Sa ei ole ammu Zavoodis käinud. Ta on tegelikult muusik!

Bänd esialgse kooseisuga:
Blue Deja Vu
Valeri Filimonov - sax / Vanemuine
Ivo Jääger - bass / "Peegel", "Vahe", "Krõll"
Riho Gross - gitarr / "Bassein", "Rosta aknad"
Tibu - klahvpill / "Chik 'N' Band"
Andres Joamets - gitarr / sound / "Chik 'N' Band" Urmas Andreson - gitarr / "S.U.U.K."
Väino Land - drumm / "FIX"

Dokumentaalfilm „Kosmos 68“ jutustab ajast, mil joodi Žiguli õlut. Seda muidugi juhul, kui poes oli.
Akende ette tõmmatud kardinate taga, kurja silma eest varjul, kuulati õhtuti „Ameerika Häält.“
Banaane ja apelsine sai peale ülipikas järjekorras seismist oktoobrirevolutsiooni aastapäeval novembris ning töörahvapühal mais. Noored hullusid Radio Luxembourg’ist Beatleid kuulates ning isad-emad harisid linnalähedastel aiamaadel peedi ja porgandivagusid. Toonast noorust oli vallanud seletamatu beatlomaania.
Nõukogude Liidus sulas ja läänes kääris.
See oli nende aeg, kelle noorusaastad jäid möödunud sajandi 50-nendatesse, 60-ndatesse.

Loe Heimar Lengi kirjeldust esimesest rockmuusikafestivalist kinos Kosmos ehk samast üritusest, mis mis filmile nime andis.